Rõngulaste jaoks asutati esimene lasteaed juba 1956. aastal. Köstrimaja sõbralik pere, kes koosnes kolmest personaliliikmest ootas lapsi. Mais võetigi esimesed lapsed vastu. Neid oli üheksa. Kuna lasteaia ülalpidamine läks kolhoosile väga kulukaks, suleti see asutus õige pea. Oli väike paus, kuid varsti tõdeti, et Rõngu rahvas vajab lasteaeda. 1961. aastal alustaski 50-kohaline lasteaed tööd väikeses Valga maanteel asuvas endises külanõukogu hoones. Kuuekümnendatel aastatel hakati kogu Eestis tüüpprojektide järgi lasteaedu ehitama. Nii ka Rõngus. Senini oli elatud ju lasteaia eluks kohandatud majades.

1973. aastal koliski lasteaed uude, avarasse kahekorruselisse majja Nooruse tänaval, mis tol korral vastas täpselt lasteaiale esitatud nõuetele. Lastepäevakodu oli tol korral 6. rühmaline ja töötas ööpäevaringselt kuni 1981. aastani. Esimesena suleti sõimeealiste ööpäevased rühmad ja mõned aastad hiljem suleti ka aiaealiste ööpäevased rühmad. Lapsi oli tol ajal rühmas 27-30.

Kui Eesti taasiseseisvus ja tekkisid omavalitsused, hakkas Rõngu sovhoos nii-öelda „võõraid lapsi“ välja suunama. Jäid Rõngu valla territooriumil elavad lapsed, neid aga jagus ainult kahte rühma. Suurt maja tühjaks ei jäetud. Juba 15. aastat jagame oma katusealust sõbralikult Rõngu Keskkooli algklassidega. Mõned aastad pärast iseseisvumist alustasime sügiseti 50-55 lapsega nimekirjas. 2000 algusaastad näitasid sündivuse vähenemist ka Rõngu valla piirkonnas. Alates 2005 aastast on lapsi hakanud taas juurde tulema. 2005 aasta sügisel avasime üle pika aja taas kolmanda lasterühma.