RÕNGU LA PIHLAKOBAR



Rõngu lasteaias jagati Pailapsiini 

Meie Rõngu lasteaed Pihlakobar alustas tegusalt oma uut lasteaia-aastat. Kuna käesoleval ajal üheks aktuaalsemaks teemaks on tervis ja selle hoidmine, siis võtsime meiegi luubi alla kõik tervisega seonduva. Nii ongi nüüd selle aasta motoks - terves kehas terve vaim! Peale selle on meil jätkuvalt tähtsal kohal ka loodushoid, väärtuskasvatus, töökasvatus ja rahvakultuur.  

2021/22 õppeaasta sissejuhatuseks panime kõik need väärtuslikud elemendid näidendisse ja õpetajate esituses tõime etenduse lasteni. Näidendi aluseks sai võetud Ene-Maris Tali “Pailapsiin”. Paljud lapsevanemad vast mäletavad samanimelisest lastelavastusest rohuteadlasi Aleksander Suhkurt ja Peeter Pipart.

Juhtuski nõnda, et need tegelased leidsid tee nüüd ka Rõngu lasteaeda. Tulid kõige oma laboriga ja demonstreerisid oma kuulsat ravimit Pailapsiini. Mida kõike see rohi ka ei sisaldanud. Igatahes aitas see kõikvõimalike tõvede vastu, sest kinnitust on saanud, et rohi hävitab pisikud ja bakterid lobisemis- ja laiskushaiguse korral, lisaks on täheldatud, et seda rohtu manustades kaob jäädavalt lõhkumisvajadus. Rõngu lasteaia lapsed on tunnistajaks ka laborikatsele, mille tulemusel selgus, et rohtu manustades võimendub vanarahvatarkuse väärtustamine. Pärast näidendi vaatamist, kinnitasid lapsed, et otse loomulikult pole tühi lobisemine mõistlik ja tagarääkimine on inetu; et peale arvutimängude ja multikate on ilmas veel oi kui palju huvitavat, millega võiks tegeleda; et metsas oksaga vehkides võib taimi kahjustada ja et kui möödaminnes sipelgapesa ära lõhkuda, siis see näitab hoolimatust ja kurjust; ja eriti tähtis asi - et vanarahvatarkus jääks püsima, sest selles on kuldaväärt tõetera sees!

Muidugi said lapsed ka ise Pailapsiini manustada ja nüüd on kindlustatud, et kõik Rõngu lasteaia lapsed käituvad edaspidi pailapselikult. Kui mõni lasteaed on veel Pailapsiinist huvitatud, siis palun, meil jäi seda ülegi, võime jagada. Te lihtsalt kutsuge meid ja tuleme terve laboriga teile külla ja lahendame kõik olukorrad. 

Käthlin Naarisma

Rõngu lasteaed Pihlakobar, muusikaõpetaja (september 2021)




ALUSHARIDUSE 65 AASTAPÄEV

Taas on meil põhjust pidulikuks meeleoluks - seekord tähistame alushariduse 65ndat aastapäeva. Rõngu kandis on juuni alguse seisuga lasteaias lapsi õpetatud juba 65 aastat.

Veidi ajaloos tuhnides selgub, et Eestis on lasteaednikke koolitatud juba 110 aastat  ning esimesed lasteaiad asutati samuti 110 aastat tagasi. Nii et Rõngu kandi alushariduse andmise traditsioon on Eesti mõistes üsna keskmine.

Rõngu lasteaias on olnud juba päris pikalt komme alushariduse tähtpäeva tähistada iga 5 aasta tagant lasteaia almanahhi välja andmisega. Nii ka sellel aastal ja almanahh sai meil seekord eriti mahukas – sisaldab jutukesi lasteaia tegemistest viimase 5 aasta jooksul, palju pildimaterjali, intervjuusid pikaajaliste töötajatega, muusikaõpetaja, liikumisõpetaja, rühmaõpetajate, eripedagoogi, õpetaja abi ja tugiisiku kirjutatud lugusid oma tööst. Traditsiooniliselt on õpetajad kogunud laste vahvaid ütlemisi ning neid lugedes saab korralikult naerda.

Oma majas tähistame tähtsat sündmust nostalgilise näitusega töötajate lapsepõlveradadelt – oleme saali välja pannud igasuguseid meie endi lasteaiaaegadest pärit esemeid – lisaks piltidele leidub näitusel vinüülplaate, märkmikke, riietusesemeid, vanu kirju, tunnistusi, mänguasju jne jne. Väga põnev!!!

Head alushariduse aastapäeva meile!



MASKOTIKONKURSI TULEMUSED
Lasteaia maskott on valitud!!! Kokku laekus konkursile 12 tööd. Valiku tegi kokku kutsutud maskotikomisjon, kuhu kuulusid hoolekogu esinaine Heleri Levin, lastevanemate esindaja Henri Valdmann, Rõngu maja õpetajate esindaja Merike Kirotar, Hellenurme maja õpetajate esindaja Karin Pastarus ja rühmavälise personali esindaja Erle Oras. Maskoti nimi on PIKO ja allpool on autori Marit Kurm`i kirjeldus temast.

Suur suur tänu kõikidele konkursil osalejatele! Väga põnev oli tutvuda erinevate ideede ja kavanditega. Kõige levinum oli mõte, et maskott võiks olla keegi pihlamarja sarnane ning üks nendest töödest osutuski valituks. Oli veel pakutud Põnnu, Pihlapõnni ja Piheli nimelist pihlamarja ja Mari Pihla nimelist maskotti. Üks viimatinimetatutest oli mõeldud marjonetina.  Kaks tööd kujutasid maskotiks pihlapuud. Oli ka veel päris põnevaid tegelasi nagu Pämblik ja Pämmelgas, kes pihlakobara ämblikuna kooksid lasteaia ümber nähtamatut kaitsevõrku ja Pipelgas ehk pihlakobara usin sipelgas. Nimetamata on veel kaks vahvat konkursile esitatud tegelast Päikesepõnnike ja Päikesepiiga.





PIIMANÄDAL PIHLAKOBARAS
 

02. oktoobril 2020. imetles üks igati tegus ja rõõmsameelne lehm Lilli ennast peeglist. Vaatas üle, kas karv ikka läigib ja kas ripsmed on just nii pikad nagu mood nõuab. Jäädes enesega üpris rahule, seadis ta sammud Rõngu Pihlakobara lasteaeda. Nimelt oli Lillil üks soov – olla kogu järgmise nädala tähelepanu keskpunktis. Oi seda rõõmu ja elevust, kui lehm Lilli kõiges oma ilus laste ette jõudis. Kui ta aga oma pika sabaga eputama hakkas, uuris üks laps asja lähemalt ja leidis, et see on hoopis Elsa pats.  

Nõnda siis algaski 05. oktoobril Pihlakobaras piimanädal. Põnevaid tegemisi saatis lõbus meeleolu, mille sekka kostusid ka „Oo!“ ja „Vau!“.  Tore oli kuulata, kuidas lapsed teema üle arutlesid ja omavahel teadmisi jagasid. Polnud sugugi nõnda, et „piim tuleb poest“ ja kogu lugu. Teadmine, kuidas jõuab piim poodi, oli lastel teada ilma mingi jututagi. Laste vestluses selgus tõsiasi, et lehm muugib ja et altpoolt tuleb piim välja. Üks laps teadis, et lehm sööb muru, vilja ja peeti ja et lehmal on uder. Teine laps aga täpsustas, et see on hoopis adur. Teati ka, et tal on kaks magu ja et ta mäletseb, kuigi „mäletsema“ siiski vajas pisut selgitust. Lehma siseorganeid uurisid suuremad lapsed täie tõsidusega. Ka lehma välimuse uurimine võttis omajagu aega. Ühiselt jõuti arusaamisele, et lehmal on kaks kõrva, kaks silma, nina ja suu, lühike ja sile karv, pikk saba, mustad ja valged laigud. Lisaks märkas üks laps, et lehmal on isegi vuntsid. Avastati ka, et lehmal on sõrad, mitte kabjad nagu hobusel ja teati ka, et lehmadel on kaelas kellad, et peremees kuuleks, kus lehmad on. Muuseas saadi teada ka, kus lehmad elavad. Üks vahva poiss aga võttis järgmisel päeval kaasa lehma sarved ja uurimist jätkus kauemaks.

Vaadati õppefilme lehmade karjatamisest ja lüpsmisviisidest. Saadi teada, kuidas lüpsti lehmi vanasti ja kuidas nüüdsel aal. See, kuidas lehmi vanasti lüpsti, oli tõeline avastus. Otsustati ka ise proovida. Niisiis täideti kummikinnas veega ja läkski lüpsmiseks. Seda oleks lapsed hea meelega tegema jäänudki. Õpetajatel oli täitsa tegu, et lapsi muudele tegevustele suunata. Igatahes, lüpsmisest sai laste lemmikmäng ja tõenäoliselt mängivad nad seda praegugi.

Põhjalikult arutati ja uuriti, milliseid tooteid saab piimast valmistada ja milliseid tooteid piimast kodus ise valmistada. Sellega kaasnes ka pisut kokandust. Suure hoolega mikserdades, valmisid imemaitsvad piimakokteilid.

Vastused saadi ka küsimusele – miks on piim kasulik? Üks laps leidis, et kui piima ei joo, siis muutud kondiliseks. Meie Hellenurme maja lapsed aga said uurimise käigus teada, et kõik inimesed ei saagi lehmapiima juua. Üks laps jagas oma muret, et piima juues hakkab tema kõht valutama ja nahk sügelema ja et seda nimetatakse piima allergiaks. Üheskoos leiti ka siin lahendus – alternatiivina tehti piimakokteil mandlipiimast. Prooviti ka sojapiima. Leiti, et ka nii on hea.

Üheks piimanädala osaks oli piimakruuside näitus, kus esinesid tassid ja kannud erinevatest aastakümnetest. Lastel oli põnev avastada, kuidas ajaga on muutunud nõude disain ja tegumood. Õpetajatele aga jätkus küllaga nostalgiat. Lisaks kõigele valmisid meisterdustena piimatoodete pakenditest vahvad majad, sõidukid ja üks eriti uhke robotpull. Päris robotipoiss Miku ja robotiplika Roosi aga salvestasid endasse laste soovid lehm Lillile, mida siis piimanädala lõpetamisel talle ette kanti.

Meie palavad tänusõnad ütleme kodumaiste piimatoodete tootjatele

Valio ja Farmi, kes kinkisid meie lastele imelised maitseelamused. Piimanädala lõpus külastas lapsi ka lehm Milli, kellelt pärineb Alma piim ja üheskoos lauldi ning mängiti mänge võitegemisest ja pudrusöömisest. 

Ülemajalise kuuma kalli teeme aga meie armsale lehm Lillile ehk õpetaja Sirjele. Aitäh, et tulid ja meie nädala nii meeldejäävaks kujundasid!

 Käthlin Naarisma

Pihlakobara muusikaõpetaja



Üleriigiline Spordinädal

23.-29. september

Spordinädala eesmärgiks on suurendada liikumisharrastusega tegelevate inimeste arvu ja tõsta liikumisharrastuse, spordi- ja tervisealast teadlikkust.

TEL (Tervist Edendavad Lasteaiad) võrgustikku kuuluva lasteaiana pöörame   suurt tähelepanu rohkele värskes õhus viibimisele ning sportlike eluviiside kujundamisele lapses. Seepärast otsustasime osa võtta üleriigilisest juba viiendat korda korraldatavast Spordinädalast.

Spordinädala läbiviijateks Eestis on Eesti Olümpiakomitee ja Ühendus Sport Kõigile.

Rõngu Lasteaed Pihlakobar korraldab Spordinädala kampaania raames

teisipäeval, 29. septembril ülelasteaialise liikumispäeva

“Mihkli lõbus sügis”.

Spordinädala koduleht on aadressil  www.spordinadal.ee


Uut ja põnevat Rõngu lasteaias

Rõngu LA Pihlakobar osales ProgeTiigri programmi taotlusvoorus ning sai toetuse tulemusena 12 uut robootikaseadet ja 2 iPadi. Järgmisel õppeaastal plaanime IT-oskusi lasteaias süsteemselt arendada ning lõimime robootikaseadmete kasutamist läbimõeldult õppekava teiste tegevustega.

Mida robootikaseadmed endast kujutavad?

Robotigu Qobo sobib eelkõige sõimeealistele (2-3 a) lastele just ekraanivaba kasutusvõimaluse ning eestikeelsuse tõttu. Seade annab lastele võimaluse loovaks tegutsemiseks ning arendab samas loogilist mõtlemist. Qobo teokujulise disaini abil õpib laps läbi mänguliste tegevuste kergemini mõistma ümbritsevat looduskeskkonda.

Uudsel maastikurobotil on laialdane kasutusvõimalus erinevates vanusegruppides, kuna seadet saab juhtida nii seadme nuppude abil kui tahvelarvutis. Seade on vastupidav ning kasutatav nii sise- kui välistingimustes. Vanemad lapsed saavad juba ise luua programme ja panna robotit liikuma Rugged Robot nutirakenduses.

Makeblock mTiny on kasutamiseks alates 4ndast eluaastast. Väikesel lapsel on ekraanivaba seadet lihtne juhtida nutika juhtpliiatsi abil. Vanemate laste puhul on võimalus programmeerida seadet koodikaartide abil. Makeblock mTiny’l on laialdane kasutusvõimalus keele ja kõne, matemaatika, muusika ja kunsti valdkondade lõimimisel. Seade aitab kaasa lapse loogilise mõtlemise ja probleemilahendusoskuse kujunemisele.

Matatalab Pro Set programmeerimisklotside sümbolid on väikelapse jaoks lihtsasti mõistetavad ning seadme programmeerimine tagab lapse jaoks kohese eduelamuse. Seade on mõeldud eelkõige matemaatika valdkonna arendamiseks, kuid annab võimaluse laialdaseks valdkondade lõimimiseks.

Dash ja Dot Wonder robootikakomplektiga  saab luua erinevaid rolle, muusikat, joonistada ning mängida kõikvõimalikul viisil: korraldada moeshowsid, teatrietendusi, tantsuvõistlusi, võidusõite jne. Robotid õpetavad lastele kuidas luua koodi lapselikul ja lõbusal viisil.

Sphero mini loovuskomplekt  annab suurepärase võimaluse rikastada laste liikumistegevusi nii sise- kui välistingimustes.

Ozobot BIT komplektidega saavad lapsed planeerida robotile markerite ja koodiribadega teekonna.


Milliseid õppe-kasvatuslikke eesmärke saame robootikavahendite abil täita?

Kõigi robootiliste seadmete kaasabil saab lõimida üldoskusi ning erinevaid õppe- ja kasvatustöö valdkondi. Robootikaseadmete kasutamine õppetöös arendab laste loogilist mõtlemist, reeglitest arusaamist, loovat lähenemist ja ilumeelt, toetab koostööoskuse arengut ning parandab mälu ja keskendumisvõimet.

Valdkonnas “mina ja keskkond” aitab robootikaga tegelemine lapsel tutvuda ümbritseva loodus- ja tehiskeskkonnaga. Laps omandab oskuse valmistada erinevaid ehitisi, neid kirjeldada ja võrrelda. Robootika seadmete kasutamine annab lapsele ühe lisavõimaluse erinevate mõistete (loodusnähtused, loomad, linnud, taimed jne) õppimiseks ja kinnistamiseks. Valdkonna “keel ja kõne” osas areneb lapsel lugemis- ja kirjutamisoskus, jutustamis- ja kirjeldusoskus. Lisaks omandab laps uut sõnavara ja areneb tema eneseväljendusoskus. Valdkond “matemaatika” osas toetavad robootika tegevused erinevate mõistete ja oskuste omandamist:  hulgad, loendamine ja arvud, arvutamine, suurused ja mõõtmine, sorteerimine, geomeetrilised kujundid.

Robootikavahenditega tegutsedes mitmekesistame ja kaasajastame õppetegevust ning toetame lasteaia põhiväärtuste (hooliv, suhtlev, terve ja rõõmsameelne laps) kujundamist.

Rõngu lasteaia õpetajad on läbinud mitmeid robootika, multimeedia ja 3Dseadmete kasutamisega seotud koolitusi ning saavad nüüd täiendava võimaluse enesearenguks ning uue õppevara loomiseks.


PRESSITEADE


Elva Vallavalitsus

 


16. märts 2020  

Elva vallas jäävad lasteaiad avatuks ja nende tööd korraldatakse vajadusel jooksvalt ümber

  

Elva Vallavalitsus otsustas täna, 16. märtsil, et kõik valla lasteaiad jäävad avatuks. Lasteaedade tööd korraldatakse jooksvalt vajadusel ümber ning lapsevanematel palutakse lastehoiuvajadusest kindlasti lasteaedadele varakult märku anda.  

Elva vallavanem ja kriisikomisjoni esimees Toomas Järveoja ütles, et praegu on näha, et lasteaedades olevate last arv on väike ja töö jätkub valverühmade abil. “Tänase päeva seisuga oli 11-s lasteaias kokku 62 last ning eelinfo järgi on see arv homme veel väiksem. Kõige suurem laste arv ühes lasteaias oli täna 20,” lisas ta.  

Kokkuleppel lastevanematega on esialgu nädala lõpuni suletud Nupsiku, Õunakese ja Tibupoja lastehoiud. Pihlamarja lastehoid on suletud 29. märtsini.    

Vallavanem lisas, et kuna osadel vanematel on lasteaiateenuse järele suur vajadus, siis tuleb selles osas neile kindlasti vastu tulla ning olla keerulises olukorras empaatilised ja üksteisele abiks. “Positiivne on see, et suur osa vanemaid on leidnud võimaluse lapsed koju jätta, kuid lasteaiateenus on väga-väga oluline selleks, et vanemad saaksid jätkata töölkäimist. See tähendab, et omavalitsus peab siin peredele toeks olema,” rõhutas vallavanem.  

Lasteaedades ei tohi koondada ühte rühma kokku üle 10 lapse, et vältida suurte rühmade teket.    

Vallavanem rõhutas, et lapsevanemad ei tohi kindlasti lasteaeda viia haigeid lapsi, sh väikese nohuga lapsi ning et võimalusel tuleb lapsed jätta koju. Lasteaeda ei soovitata viia ka lapsi, kelle peres on haigeid. Samuti peavad koju jääma välismaareisilt tulnud lapsed ja lapsed, kelle lähikondsed on nakatunud koroonaviirusesse või neil on olnud teadlik lähikontakt nakatunuga. Lapsi ei tohi viia ka vanavanemate või riskirühma kuuluvate inimeste juurde hoiule.  

“Kui soovite terve lapse lasteaeda tuua, tuleb sellest kindlasti lasteaeda teavitada vastavalt kokkulepitud korrale. Oluline on, et info sel teemal antaks võimalikult vara – hiljemalt eelmise päeva kella 12ks, sest lasteaed teeb töökorraldust puudutavad otsused neile praegu teadaoleva laste arvu põhjal,” rääkis Järveoja.   

Oma igapäevatoimingutes tuleb lähtuda Terviseameti soovitustest ning järgida rangelt hügieeninõudeid. Käsi tuleb pesta regulaarselt ja korralikult, vältida tuleb lähikontakte teiste inimestega ning võimalusel tuleb teha kaugtööd.  

Palume jälgida ja järgida usaldusväärsete allikate infot:

 

Terviseamet:

https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus

 

Vabariigi Valitsuse kodulehekülg:

https://www.valitsus.ee/et

  

Samuti saab operatiivset infot Elva valla äpi ja teiste valla infokanalite kaudu.   

Lisainfo:

Marika Saar, abivallavanem


tel 522 7013 või

marika.saar@elva.ee



Teade eriolukorra kohta

Elva Vallavalitsus otsustas 13. märtsil, et kõik valla lasteaiad- ja hoiud jäävad esialgu avatuks, kuna kõikidel vanematel ei ole võimalik lapsi koju jätta. Peame hoolitsema selle eest, et ühiskonna toimimine jätkuks. Vallavalitsus vaatab nädala pärast olukorra üle ning teeb vajadusel muudatusi.  

Soovitame siiski kõigil lapsevanematel, kel on selleks võimalus, jätta oma laps lasteaiast koju.

Kohustuslikud juhised järgimiseks:  

·       kõik, kes on saabunud või kelle pereliikmed on saabunud viimase 14 päeva jooksul välismaalt, peavad jääma vähemalt kaheks nädalaks koju;

·       kõik, kes tunnevad end kehvasti või on haiged, peavad jääma koju;

·       kõik, kes põevad mõnd kroonilist haigust või on rasedad, võivad jääda koju;

·       rangelt tuleb jälgida kõiki hügieeninõudeid (pesta regulaarselt käsi jms) ning puhastada tihedalt kasutatavaid pindu nagu nt lauad, ukselingid jms;  

·       järgida Terviseameti soovitusi.







Elva Vallavalitsus
PRESSITEADE
24. aprill 2019

Elvas avati ainulaadne laste ja noorukite vaimse tervise kabinet
Selle kuu alguses avati Elvas SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku, SA Elva Laste- ja Perekeskuse ning Elva Vallavalitsusega koostöös laste ja noorukite vaimse tervise kabinet, mis on Eestis ainulaadne. Kohapeal osutatakse tervishoiu-, sotsiaal- ja psühholoogiateenuseid.
„Kabinet avati eesmärgiga jagada lastepsühhiaatrite töökoormust ja lühendada ravijärjekordi nende vastuvõttudele. Nii pakutakse psühhiaatrilist abi lapse elukohale lähemal,“ ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige-ravijuht Andres Kotsar.
Vaimse tervise kabineti meeskonda kuuluvad vaimse tervise õde, psühholoog ja sotsiaaltöötaja. „Olemas on tugi nii psühhiaatrilt kui ka kliiniliselt psühholoogilt Tartus,“ ütles Elva Laste- ja Perekeskuse teenuste juht Jaana Unt.
Vaimse tervise õe vastuvõtul selgitatakse välja, kas lapsel esineb vaimse tervise probleem, vajadusel suunatakse ta psühhiaatri vastuvõtule ning teistele vaimse tervise probleemiga seotud või muudele toetavatele teenustele. „Samuti toimub patsiendi terviseseisundi regulaarne jälgimine, muutuste hindamine ja terviseriski analüüs,“ lisas Unt.
Vaimse tervise õde jälgib ka psühhiaatri määratud ravi toimet ja kõrvaltoimeid ning hindab patsiendi tervisenäitajaid raviperioodi vältel. Samuti nõustab ja juhendab õde patsienti ja tema lähedasi.
Vaimse tervise kabinetis võtab inimesi vastu ka sotsiaaltöötaja, kes kuulub Elva valla sotsiaaltöövõrgustikku. „Meie jaoks on seesuguse kabineti olemasolu väga oluline, sest tihe omavaheline koostöö tagab abivajavate laste ja perede toetamise,“ ütles Elva abivallavanem Marika Saar.
Sotsiaaltöötaja hindab patsiendi sotsiaalseid mõjureid ning edendab toimetulekuvõimet. Sotsiaaltöötaja jagab infot sotsiaal- ja tugiteenuste kohta ning soovitusi abivahendite soetamise ja nende kasutamise teemadel. Peale selle korraldab ta võrgustikutööd ja nõustab sotsiaaltoetuste saamise osas.
Vaimse tervise kabinetis toimub ka meeskonnavastuvõtt, kus lapse või nooruki seisundi hindamiseks on vaja mitme spetsialisti koostööd.
Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku juhataja Sven Janno ütles, et seesugune tervishoiuasutuse ja kohaliku omavalitsuse koostöömudel on vaimse tervise teenuse osutamiseks üsna ainulaadne. „Ootame põnevusega koostööd ja usun, et sellest kasvab välja hea praktika, millest on teistelgi õppida,“ lisas ta.
Dr Sven Janno sõnul võimaldab seesugune koostöö omavalitsusega sisse töötada teenuseosutamise mudelit, kus tervishoiuasutuse tippspetsialistidest ja kohalikest tugispetsialistidest koosnev meeskond teeb korraldatud ja koordineeritult koostööd lähtudes patsiendi ja tema pere vajadustest.
Laste ja noorukite vaimse tervise kabinet asub SA Elva Laste- ja Perekeskuse ruumides Elvas, aadressil Kesk 12. Vastuvõtule saab registreerida telefonil telefonil 5749 5499 või vaimnetervis@elva.ee<mailto:vaimnetervis@elva.ee>.

Lisainfo:
Jaana Unt
SA Elva Laste- ja Perekeskuste teenuste juht
tel 5749 5499 või vaimne.tervis@elva.ee<mailto:vaimne.tervis@elva.ee>

Teate edastas:
Merilyn Säde
Kommunikatsioonijuht



Südamenädal lihavõttejänesega

 

On saanud traditsiooniks igal aastal aprillis pöörata nädala jooksul tavapärasest rohkem tähelepanu südame tervisele. Sellel aastal tähistati südamenädalat 14.-20. aprillil. Nii ka meil Pihlakobaras.

            Seekord sattus südamenädalale ka kõikide laste lemmikpüha lihavõtted ning selle tõttu oli meil lasteaias keskseks tegelaseks pühadejänes. Esmaspäeval, 15. aprillil, tutvustas jänes igas rühmas saabuvaid munapühi ning rääkis lastega tervisest. Kui suuremad lapsed pidasid jänesega aktiivset dialoogi, siis väiksemad kuulasid õhinal. Üheskoos meisterdasid kõik rühmad toredad plakatid tervislikust liikumisest ja toitumisest. Ehk kõigest sellest, mis on südamele hea.

            Teisipäeval, 16. aprillil, läks kogu Pihlakobara pere üheskoos matkale. Ilm oli suurepärane! Matkasime kõik koos Hiugemäele, kus lapsed said üheskoos mängida ja lustida. Matkal on kombeks ka ühine piknik pidada. Nii ka meie. Armas kokatädi pakkis kaasa igale Pihlamarjale tervisliku ampsu, mõned lapsed haarasid kodust kaasa söödavat. Krõmpsutasime kurki, porgandit ja paprikat. Lõuna ajal, kui väikesed kõik magasid, viis Ave õpetajatega läbi tervisliku võimlemise. Võimelda said õpetajad ka neljapäeval.

            Kolmapäeval, 17. aprillil, oli rühmades palju saginat ja ärevust! Ees oli ootamas tervisliku toidu valmistamine. Kõige pisemad, Kiilikesed, valmistasid koos õpetajatega smuutit. Natuke suuremad, Mesilinnud, valmistasid värvilist ja tervisest pakatavat salatit. Veel suuremad, Lepatriinud, valmistasid smuutisid igale maitsele. Meie kõige vanemad, Liblikad, lugesid retsepte ja valmistasid nende järgi samuti smuutisid. Aitäh kõigile lastevanematele, kes erinevate koostisosadega panustasid!

            Neljapäeval, 18. aprillil, olid kõige suuremad Pihlamarjad, õpetajad, kahtlaselt elevil. Hommikul hakkasid kõik lapsed hoogsalt mune värvima. Mõned rühmad kasutasid sibula- ja punapeedikoori, lõnga ja erinevaid kangaid. Mõned kleepisid munadele teemakohaseid kleepse. Lõpptulemus oli lihtsalt fantastiline – üks muna ilusam kui teine! Mis aga õues toimuma hakkas, sellest ei osanud ükski laps undki näha! Õues liitusid kohalike Pihlamarjadega ka Hellenurme lapsed.

            Õues ootasid lapsi jänkutüdrukud Roosi ja Aade. Koos tervitati lapsi. Jänesed uurisid, mida lapsed teavad saabuvatest lihavõtetest. Õpetajad olid head tööd teinud – kõik oskasid kaasa rääkida munapühadest! Seejärel teatasid Roosi ja Aade, et neil on veel palju õdesid ja vendi ning üheskoos hakatigi jäneseid kutsuma. Jäneseid hakkas õue peale kokku jooksma ühest nurgast ja teisest nurgast, maja eest ja maja tagant. Korraga oli terve õu pühadejäneseid täis! Need pühadejänesed olid õige lustlikud. Keerutati saba ja võisteldi erinevates osavusmängudes. Koos lastega hakati otsima pühademune. Lapsed olid munade otsimises väga osavad! Ühiselt söödi maiustusi ning vallatuste lõpetuseks tantsiti üheskoos jänkude rahvatantsu. No eks ikka seda munapühade parimat – Tibutantsu!

            Toreda, aktiivse ja teguderohke südamenädala lõpetuseks tõdesime, et üheskoos veetsime tervisliku südamenädala. Aitäh, Pihlamarjad!

Jänes Roosi