RÕNGU LA PIHLAKOBAR


RÕNGU LASTEAED PIHLAKOBAR KODUKORD                            

Üldsätted

1.1.   Kodukord lähtub koolieelse lasteasutuse seadusest ja sellest tulenevatest õigusaktidest.

1.2.   Kodukord on avalikustatud lasteaia veebilehel ja on lasteaias paberkandjal tutvumiseks kättesaadav.

1.3.   Kodukord on lastele, vanematele ja lasteasutuse töötajatele täitmiseks kohustuslik. 

2.   Lapse saabumine ja lahkumine, lapse puudumine

2.1.   Uus laps vajab lasteaiaga kohanemiseks aega – harjutamise aeg ja viis on vastavalt rühmas kehtestatud korrale ja koostöös vanemaga.

2.2.   Lasteaeda tulev laps käib poti peal ja sööb iseseisvalt. Mähkmeid võib vajadusel kasutada puhkeajal.

2.3.   Lasteaed on avatud tööpäevadel Hellenurmes kell 7.30 – 18.00 ja Rõngus 6.45 – 18.00. Seoses kollektiivpuhkusega on juulis lasteaed suletud. Vajadusel on lastele tagatud asenduskoht valla piires.

2.4.   Lasteaed on suletud riiklikel pühadel.

2.5.   Lasteaia lahtiolekuaeg on lühendatud uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelneval tööpäeval kolme tunni võrra.

2.6.   Lasteaed võib olla suletud eriolukordade puhul (elektrikatkestus, veeavarii jms)

2.7.   Kui laps sööb hommikusööki (8.30), siis tuleb lasteaias kohal olla 10 minutit enne söögi algust. Kui laps ei söö hommikusööki, tuleb kohal olla 10 minutit enne õppetegevuse algust (9.00). Lapse toomine õppetegevuse ajal häirib teiste laste keskendumist ning juhib tähelepanu õppetöölt kõrvale. Erandolukorrast tuleb teavitada õpetajat.

2.8.   Lapsevanem teavitab rühma õpetajat, kui laps haigestub või mingil muul põhjusel ei tule lasteaeda. Lapse puudumisest või peale puudumist lasteaeda tulemisest teavitab vanem õpetajat hiljemalt eelneval tööpäeval kl 9.30ks.

2.9.    Lapsevanem või selleks volitatud isik annab isiklikult lapse üle rühma töötajale ning järele tulles võtab lapse vastu rühma töötajalt.

2.10.   Hellenurme rühma ruumidesse tooval trepil liigub laps koos lapsevanemaga või selleks volitatud esindajaga. Lahkudes tuleb sulgeda uksed.

2.11.   Rühma jõudes tervitab laps kohalolijaid – tervitus annab märku lapse ühinemisest rühmaga. Õpetaja tervitab last sõbralikult nimepidi, annab lapsele mõista, et ta on teretulnud.

2.12.  Päeva lõpus jäetakse õpetajaga hüvasti nii rühmast kui ka õuest lahkudes. Hüvastijätmine on õpetajale märguandeks lapse turvalisest kojuminekust.  

2.13. Sellest hetkest, kui lapsevanem on jõudnud lapsele lasteaeda järele on laps tema vastutuse ja järelevalve all.

2.14.  Lasteaia ühisüritustel, kuhu on kaasatud ka lapsevanemad, vastutab lapse turvalisuse eest lapsevanem.

2.15.   Lapsevanem peab arvestama, et ta jõuab lapsele järele, lapse riietatud ja koos temaga lahkuda lasteaiast hiljemalt 17.55.

2.16.   Rühma töötajal on keelatud last anda üle alaealisele või selleks volitamata isikule.

2.17.   Eriolukordades, kui lapsevanem ei jõua lapsele järgi õigeaegselt, on tal kohustus rühma töötajale helistada ja sellest teada anda.

2.18.  Kui lapsele ei ole lasteaia lahtioleku ajal järgi tuldud, ootab rühma töötaja lapsevanemat veel tund aega peale lasteaia sulgemist. Samal ajal proovib rühma töötaja telefoni teel kontakti saada lapse vanematega või volitatud esindajatega ning teavitab olukorrast direktorit. Kui ka siis pole lapsevanem lapsele järele tulnud, teavitab rühma töötaja politseid lasteaeda jäetud lapsest ja järgnevalt toimitakse politsei korralduste järgi. 

3.   Lapse riietus ja isiklikud asjad

3.1.    Laps tuleb lasteaeda puhtana ja puhaste riietega. Pidulike sündmuste puhul (peod, tähtpäevad) tuleb laps lasteaeda pidulikus riietuses.

3.2.   Lapse riided ja jalanõud peavad vastama lapse eale ja kasvule.

3.3.   Lapse isiklikud asjad tuleb märgistada lapse nimega.

3.4.  Laps kannab rühmaruumis libisemiskindla tallaga ja kindlalt jalas püsivaid jalanõusid, et vähendada komistamis- ja kukkumisohtu.

3.5. Lapsel on õueriided, peakate ja jalanõud lähtuvalt ilmastikust. Lasteaed ei vastuta riiete ega jalanõude määrdumise või kahjustuse eest.

3.6. Lapsevanem selgitab lapsele, millised on lapse õueriided.

3.7. Lapse riietel ei tohi olla ohtlikke pikki nööre, salle jt ohtlikke detaile.

3.8. Lapsel on kapis vahetusriided juhuks, kui riided saavad märjaks või määrduvad.

3.9. Liikumistegevuseks on lapsel kapis spordiriided (särk ja lühikesed püksid), mida lapsevanem vahetab vähemalt 2 korda kuus.

3.10.  Lapsel peavad kapis olema isiklikud hügieenivahendid (kamm, taskurätt, vahetuspesu).

3.11.  Lapse kapi korrasoleku tagab lapsevanem. Lapse kapis ei ole lubatud hoida ülearuseid riideid ja esemeid – määrdunud riided viiakse õhtul koju, sama tehakse lapse kappi kogunenud joonistuste ja muu taolisega.

3.12. Laps võib lasteaeda kaasa võtta isiklikke mänguasju vastavalt rühmas kehtestatud korrale. Lasteaia töötajad ei vastuta nende kadumise või katkimineku eest.

3.13.  Lapsel ei ole lubatud kaasa anda ohtlikke elektroonikaseadmeid, vägivallale õhutavaid, müra tekitavaid ja ohtlikke esemeid. 

4.   Lapse tervise ja arengu toetamine

4.1. Laps tuleb lasteaeda tervena.

4.2. Kõik lasteaias viibivad lapsed osalevad õuetegevustes, kui laps ei saa tervislikel põhjustel õue minna, siis jääb ta koju lapsevanema hoole alla.

4.3. Lapsevanem informeerib lasteaia direktorit kirjalikult lapse terviseseisundist tulenevatest eritingimustest (nt allergia; erivajadused; meeleoluhäired), mille alusel personal kohandab võimaluse korral päevakava, kasvukeskkonda ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldust.

4.4. Õpetaja võib keelduda last lasteaeda vastu võtmast, kui lapse terviseseisund võib kahjustada lapse enda või teiste tervist.

4.5. Rühma töötaja jälgib lapse terviseseisundit lasteasutusse vastuvõtul ja seal viibimise ajal ning teavitab lapse tervise- või käitumishäiretest lapsevanemat ja vajadusel lasteaia direktorit.

4.6. Lasteaias ei anta lapsele ravimeid. Kui arst on lapse kroonilise terviserikke korral määranud lapsele ravimite manustamise, võib erandjuhul (nt suhkruhaigele) lasteasutuses anda ravimeid arsti määratud annuses üksnes vanema vastutusel ja kokkuleppel direktori määratud lasteasutuse pedagoogiga.

4.7. Lapse nakkushaigusesse haigestumisest on kohustuslik teavitada õpetajat esimesel võimalusel.

4.8. Lapse lasteaias haigestumise või vigastuse korral kutsub lasteaia töötaja vajadusel kiirabi ja võtab ühendust lapse vanemaga. Lapsevanema või kiirabi tulekuni võimaldatakse lapsel vajaduse korral lamada järelevalve all. Vajadusel antakse haigestunud või vigastatud lapsele kiirabi kohale jõudmiseni esmast abi.

4.9. Nakkushaiguse kahtlusega laps tuleb lasteaia töötajal võimaluse korral eraldada teistest lastest, kuid teda ei tohi paigutada üksinda eraldi ruumi.

4.10.  Rühma õpetaja avaldab vanematele teate lasteasutuses levivast nakkushaiguse puhangust või juhtumist, nimetamata seejuures haigestunud ja nakkuskahtlusega laste nimesid.

4.11. Nakkushaiguste esinemise perioodil rakendatakse lasteaias eri puhastuskorda ja kätepesemise nõudeid, järgides Terviseameti juhiseid.

4.12.  Soodsate ilmastikutingimuste korral toimub võimalikult palju laste tegevusi lasteaias õues. 

4.13. Lasteaia töötajad kujundavad erivajadustega lastele koostöös lasteaia pidaja ja kohaliku omavalitsusega laste arengut soodustava ja võimalustele vastava keskkonna. 

5.  Koostöö lapsevanemaga

5.1.  Hea koostöö aluseks on usaldus.

5.2. Lapsevanem on kohustatud koheselt teatama õpetajale, kui tema kontaktandmed (telefoninumbrid, e-mail, aadress) on muutunud.

5.3.  Teave rühma õppe- ja kasvatustöö kohta on kättesaadav veebilehel. https://www.eliis.ee/ ning põhiinfo lasteaia kodulehel http://www.rongulasteaed.edu.ee/

5.4.  Lapse tööd ja tegemised on kajastatud lapse rühmas.

5.5.  Perega koostöö loomiseks ja lapse arengu hindamiseks toimuvad lasteaias perevestlused (lasteaeda tulles) ja vähemalt üks kord aastas lapse arenguvestlused.

5.6.  Lastevanemate koosolekud toimuvad rühma õpetajate poolt kaks kuni kolm korda aastas.

5.7.  Lapsevanemal tuleb informeerida rühma õpetajat kui on soov saada lasteaia poolt väljastatud lapse iseloomustust või arengukirjelduse väljavõtet. Lasteaed väljastab soovitud dokumendi hiljemalt 10 päeva jooksul.

5.8.  Alusharidus omandatakse põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Perekondlikku kasvatust toetab ja täiendab koolieelne lasteasutus (Eesti Vabariigi haridusseadus §24).

5.9.  Lasteasutuse õppekava on koostatud selliselt, et selle läbides on laps valmis kooli minema. Koolivalmiduse saavutamiseks on vajalik lapse pidev kohalkäimine.

5.10.Kui lapsevanemal on lasteaia osas pretensioone pöördub ta oma murega õpetajate ja või direktori poole. 

6.       Turvalisuse tagamine

6.1. Lasteaia töötajad loovad lasteaias füüsilise ja psühhosotsiaalse keskkonna, mis on ohutu, turvaline ja pakub lastele erinevaid mängu-, õpi- ja loovtegevuse ning kehalise aktiivsuse edendamise võimalusi.

6.2. Lasteaias on mängu- ja võimlemisvahendeid, mille konstruktsioon, mõõtmed ja pindade viimistlus vastavad lapse eale ja kasvule ning tagavad ohutu kasutuse. Ronimisredeleid, spordi- ja mänguväljaku ning võimlemisvahendeid on kontrollitud tootja juhendite kohaselt.

6.3. Lasteaia mööbel on paigutatud nii, et on välditud vigastuste tekkimine ja lastel on võimalikult palju ruumi mängimiseks.

6.4. Laste väljapääs lasteaia ruumidest ja territooriumilt lasteaia töötaja teadmata on keelatud ning võõraste isikute viibimine lasteaias peab olema kooskõlastatud direktoriga.

6.5. Laste puhke- või magamise ajal on laste juures üks rühma töötaja.

6.6. Kui laste õhtusel õuesoleku ajal on ühel rühmatöötajal põhjendatud vajadus minna osade lastega tuppa, peab teise rühma töötaja tagama ülejäänud rühma laste turvalisuse õuealal.

6.7. Väljaspool lasteaia territooriumi liigeldes kannavad lapsed ja rühmatöötajad helkurveste.

6.8. Väljasõidul transpordiga vastutab tellitud transpordi sõiduki tehniliste nõuete (bussil, peab olema kehtiv tehnoülevaatus, töökorras ja kättesaadavad turvavööd kõikidel istmetel ning nõuetekohane ja töökorras ohutusvarustus) vastavuse eest transpordifirma.

6.9. Õpetaja koostab väljasõidul osalejate nimekirja (lapsed, saatjad) ja edastab selle enne väljasõidule minemist taasesitamist võimaldavas vormis direktorile.

6.10.  Lapsevanemad, lasteaia töötajad ja lapsed sulgevad enda järel väravad, et tagada laste turvalisus.

6.11.  Lasteaia õueala on motoriseeritud liiklusvahenditele suletud, va lasteaeda teenindavale transpordivahenditele, kellel on vastav luba.

6.12.  Lasteaia mängualale ei sõida lapsed, lapsevanemad ega töötajad jalgratastel vaid lükkavad ratast käekõrval.

6.13. Laps on lasteaias sõbralik ja hooliv oma kaaslaste suhtes – ei löö, ei kiusa teisi. Laps ei kasuta ebatsensuurseid väljendeid.

6.14.  Lapsed, lapsevanemad ja lasteaiatöötajad on kohustatud viivitamatult teavitama rühma töötajat või lasteasutuse direktorit laste ja lasteasutuse töötajate vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavatest olukordadest.

6.15. Vanemal ei ole lubatud lasteaia personali suhtes kasutada verbaalset, sotsiaalset ja psühholoogilist vägivalda ning esitada pretensioone ja tekitada konfliktsituatsiooni laste kuuldes.

6.16. Laste ja lasteasutuse töötajate vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavate olukordade lahendamine ja meetmete rakendamine toimub lasteaia meeskonna poolt vastavalt hädaolukorrast tingitud vajadustele. 

7.       Kodukorraga tutvumine

7.1.   Kõik lapsevanemad tutvuvad lasteaia kodukorraga ning kinnitavad oma allkirjaga, et on nende tingimustega nõus ning kohustuvad lasteaia kodukorrast kinni pidama


ARENGUKAVA

Rõngu Lasteaed Pihlakobar arengukava on dokument, mis on koostatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 91 alusel ning sisaldab lasteasutuse tugevuste ning parendusvajaduste analüüsist tulenevaid arenduse põhisuundi ja valdkondi, tegevuskava aastateks 2020-2022 ning arengukava uuendamise korda.
Arengukava on täienev ja arenev strateegiline dokument, mida täiendatakse ja muudetakse vastavalt muutustele ümbritsevates oludes.
Rõngu Lasteaed Pihlakobar arengukava lähtub lasteaia põhimäärusest, sisehindamisaruandest, Elva valla arengukavast ja Eesti haridusstrateegiast.

1. LASTEAIA ERIPÄRA JA ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED
1.1. ÜLDANDMED
Rõngu lasteaed Pihlakobar tegutseb kahes majas – Rõngus aadressil Nooruse tn 5 ja Hellenurmes Hellenurme mõisa peahoones. Kokku on lasteaial 5 rühma: 1 sõimerühm, 1 liitrühm ja 3 aiarühma. 2019/20 õppeaastal on lasteaia nimekirjas 95 last.
1.2. SÜMBOOLIKA
Lasteaial on oma logo, laul, tunnussõnad ja moto.
Lasteaia nimest Pihlakobar inspireerituna on eri vanuseastmete rühmaruumid nimetatud vastavalt pihlapuu aastasele arengule – pungad, lehed, õied ja marjad. Rühmaruumides ehk siis illusoorselt pihlapuu ümber tegutsevad erinevatel aastatel erinevad „putukad“. Lasteaias on 5 rühma: Lepatriinud, Liblikad, Mesimummid, Rõõmuritsikad ja Õnnetriinud.
Lasteaia moto - Tore meil olla kobaras koos
1.3. MISSIOON – meie lasteaed on koht:
 kus lapsed tunnevad end hästi
 kuhu lapsevanemad tahavad oma lapsi tuua
 kus personalil on hea töötada
1.4. VISIOON – Turvalises ja kaasaegses mängu- ja õpikeskkonnas tegutseb loov ja rõõmsameelne laps, kelle individuaalsust arvestatakse koostöös tema perega
1.5. VÄÄRTUSED
VÄÄRTUSTAME:
 hoolivust ja lugupidamist kõigi ja kõige suhtes
 hästi toimivat koostööd kõigi osapoolte vahel
 loovust, mängulisust, algatusvõimet ja avatust uuendustele
 iga lapse isikupära
 tervislikku eluviisi
 rahvakultuuri läbi traditsiooniliste ürituste ja õpitegevuste

1.6. ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED
Rõngu lasteaia arengukava lähtepunktid tulenevad nii riiklikust haridusstrateegiast kui ka kohaliku valla arengukavast. Põhineme oma igapäevase töö korraldamisel muutunud õpikäsitusel, mis toetab ja arendab iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut, tavasid, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust. Arvestame, et muutused tööturul, tehnoloogia arengus, ühiskonnas ja poliitilises elus tingivad vajaduse, et lasteaiast saadav alusharidus rajaks vundamendi ainealaste teadmiste omandamisele ja oskusele neid praktilises elus rakendada, koostöö- ja õpioskustele, enesejuhtimise ja subjektiivse heaolu ehk parema füüsilise ja vaimse tervise hoidmise oskustele.
Igale eelkooliealisele lapsele on lasteaias tagatud kaasaegne, toetav, lapsest lähtuv ja sõbralik arengukeskkond. Väärtustatakse kõikide osapoolte nii vaimset kui füüsilist heaolu ja tervist.
Püüame olla asutus, mis on hästi juhitud ning tööandjana hinnatud.
Lasteaias rakendatakse strateegilise planeerimise süsteemi, mis põhineb protsessikesksel lähenemisviisil ning pideva parendamise metodoloogial. 
KAVANDAMINE - KAVANDATU TEOSTAMINE - TULEMUSTE HINDAMINE - PARENDAMINE

Loodud on sidusus sisehindamise aruande, arengukava tegevuskava, lasteasutuse tegevuskava ja rühmade nädalakavade vahel. Jälgitakse lasteasutuse arenduse põhilisi valdkondi – eestvedamine ja juhtimine, personalijuhtimine, koostöö huvigruppidega, ressursside juhtimine ning õppe- ja kasvatusprotsess. Igal õppeaastal lepitakse kokku tegevuskava ning sisehindamisplaan kaasates kõiki töötajaid ning tagatakse otsustusmehhanismide läbipaistvus, arusaadavus, mõtestatus ja eetilisus.
Arengukava tegevuskavas planeeritud eesmärkide täpsem teostus määratletakse iga õppeaasta tegevuskavas.
Asutuse tugevused ning arengukava eesmärgid ja arendussuunad põhinevad sisehindamisaruandel, milles analüüsiti eelmise arengukava ja iga-aastase tegevuskava eesmärkide täitmist. Arengukavas on välja toodud tegevused, mida soovime ellu viia, muuta, arendada.
Arengukava tegevuskava elluviimiseks vajalike rahaliste vahendite kavandamine toimub lasteaia eelarves igal aastal eelarve koostamise käigus. Kui pole märgitud, et plaanitakse kirjutada projekt on tegevuskavas planeeritud soetused ja tulemused saavutatavad olemasolevate eelarveliste vahenditega.

2. LASTEAIA TUGEVUSED
2.1. TUGEVUSED JUHTIMISTEGEVUSTES
Lasteaial on hästitoimiv strateegilise planeerimise süsteem.
Juhtkonna poolt on loodud tingimused, kus töötajal on head võimalused planeerimistegevuseks, enesearendamiseks ja õppekasvatustöö läbiviimiseks. Lasteaial on olemas kvalifitseeritud, koostöömeelne, motiveeritud ja stabiilse koosseisuga personal. Toimuvad traditsioonilised personaliüritused ja rakendatakse personali tunnustusprogrammi.
Lasteaia ja vanemate vahel on tagatud info liikumise tõhusus. Igapäevaste tegevuste kajastamiseks ning teadete edastamiseks on kasutusel mitmeid erinevaid infokanaleid – e-mailid, Facebooki grupid, ELIIS-süsteem, lasteaia koduleht, rühmastendid ja suuline teavitamine. Orienteerumine on tehtud võimalikult selgeks, mõistuspäraseks ja kokkulepetepõhiseks, et kõik osapooled saaksid kaasatud.
Tagatud on pidev investeerimistegevus lasteaia ruumide ja õueala amortiseerunud inventari väljavahetamiseks ja värskendamiseks, olemasoleva korrashoidmiseks ning õpi-ja mängukeskkonna kaasajastamiseks.

2.2. TUGEVUSED KOOSTÖÖS HUVIGRUPPIDEGA
Lapsevanemad on üldiselt meelsasti valmis osalema erinevatel lasteaiaüritustel.
Hästi on sujunud koostöö Valguta Lasteaed-Algkooli ning Aakre Lasteaed-Algkooliga – korraldatakse ühist spordipäeva ja sõbrapäeva.
Aktiivseid lapsevanemaid on järjepidevalt tunnustatud lapsevanemate koosolekutel, lõpupidudel ja kodulehel.
Viiakse läbi lapsevanemate rahuloluküsitlust ning arvestatakse konstruktiivsete ettepanekutega.
Lasteaial on hästi toimiv hoolekogu.

2.3. TUGEVUSED ÕPPEKASVATUSPROTSESSIS
Lasteaia õppekava on kooskõlas riikliku õppekavaga, arvestab piirkonna eripära, laste ja vanemate soovide, keskkonna arengutrendide ja vajadustega. Õppekava on paindlik ning õppekava arendamisel osaleb kogu pedagoogiline personal. Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad on seotud tervikuks lastele tuttavate ümbritsevat keskkonda käsitlevate teemade kaudu.
Õppe- ja kasvatustegevus toimub nii rühmiti kui gruppides, mis soosib individuaalset lähenemist ning arvestab lapse arengut, eripära, huve ja vajadusi. Õppe- ja kasvatustegevus on mänguline ning toimub erinevaid ainevaldkondi lõimides. Lähtutakse üldõpetuse põhimõtetest. Õppemeetodite valikul lähtutakse lasteaia õppekava eesmärkidest. Õppekorraldus on lasteaias selline, mis võimaldab õpetajatel olla õppemeetodite valikul paindlik, et kasutada eesmärkide saavutamiseks sobivaid erinevate metoodikate ja pedagoogikate elemente (n. õuesõpe, projektõpe). Lasteaia igapäevane tegevus on vastavuses lasteaia põhiväärtustega.
Pedagoogide, lapsevanemate ja tugispetsialistide koostöös on lapse erivajadused märgatud ja tugisüsteemid rakendatud varases eas. Erivajadusega lapsed osalevad lasteaia kõikides tegevustes ja ettevõtmistes oma võimete kohaselt.
Toetamaks erivajadustega laste arengut, kasutavad õpetajad mitmeid võimalusi (tegevuse raskusastme muutmine, lisaselgitused, näitlikustamine, vahendite valik, individuaalne juhendamine jms). Samuti täiendatakse end vastavasisulistel koolitustel ning vahetatakse saadud teadmisi ja kogemusi töös erivajadustega lastega pedagoogide infokoosolekutel.
Õppetegevustes kasutatakse igapäevaselt toetavat digitaalset õppevara. Algust on tehtud robootikavahendite kasutamisega õppetöös.
Rühmade õppe- ja kasvatustegevuse kuukavadesse on planeeritud rahvakalendri tähtpäevi toetavad lõimitud tegevused ning tähtpäevaürituste tähistamine. Rahvapärimust antakse edasi erinevate lugemispalade ja lavastusmängude kaudu, lastele tutvustatakse vanasõnu, ütlemisi ja mõistatusi. Võimalusel luuakse ka õppetegevust toetav kasvukeskkond rühmas ning osaletakse temaatilistel õppekäikudel. Liikumistegevustes mängitakse rahvamänge ning muusikategevustes õpitakse rahvalaule ja tutvutakse rahvapillidega.
Rühmadele toimuvad traditsioonilised ülelasteaialised terviseüritused – spordipäevad, mihklipäev, südamenädal, matkapäevad, kuhu on kaasatud ka lapsevanemad. Samuti korraldatakse toredaid ettevõtmisi rühmasiseselt (erinevad projektid, matkad, tähtpäevad). Sihipäraselt tegeletakse terviseedendusega: aasta tegevuskavas on süvendatult välja toodud terviseteemade käsitlemine, laste tervisealaste teadmiste ning oskuste eesmärgid, õppe- ja kasvatustegevused ning üritused.

3. ARENGUKAVA ARENDUSSUUNAD
3.1. ARENDUSSUUNAD EESTVEDAMISES JA JUHTIMISES
 Töötajatel on info kuidas eriolukordades tegutseda (tulekahju, elektrikatkestus, erivajadustega lapsed, probleemsed lapsevanemad jms).
 Lõimime lasteaia tegevustesse teiste kultuuride tähtpäevi, kuna järjest rohkem on rühmades lapsi teisest kultuuriruumist.
 Süstematiseerime lasteaia kroonika pidamise. Igal juubeliaastal anname välja lasteaia almanahhi, kuhu koondame 5 aasta silmapaistvamad sündmused, huvitavad ja meeldejäävad seigad lasteaia igapäevaelust ja ka statistika. Võtame kasutusele sündmuste mapi, kuhu iga ülelasteaialise ürituse korraldustiim jäädvustab kokkuvõtte, kuulutuse vms. Iga rühma meeskond teeb 2 korda aastas valiku kogunenud materjalide hulgast, mida almanahhi jaoks jäädvustada.
 Käivitame väiksemad töögrupid. Lasteaiatöö iseloomust tulenevalt on keeruline leida aega ühisteks nõupidamisteks. Probleemi lahenduseks tegutseme gruppides eeldades, et Iga töötaja osaleb vähemalt ühes grupis. Käivitame järgnevad grupid:
1) õppekava arendusgrupp – uue riikliku õppekava ootuses arvestame lasteaia õppekava uuendusvajadusega;
2) tervisemeeskond – terviseedendustöö organiseerimine lasteaias;
3) asutuse arendusgrupp – igasugused vajalikud asutuse toimimist ja arendamist puudutavad teemad;
4) kroonikagrupp – pildimaterjali kokku koondamine ning sündmuste jäädvustamine.
 Võtame kasutusele lasteaia lipu eesmärgiga luua ühtset tunnet kõikides lasteaiaga seotud osapooltes. Lippu hakatakse kasutama pidulikel ühisüritustel ning väikseid lipukesi saavad lapsed kaasa võtta erinevatele spordi-j a kultuuriüritustele, kus nad osalevad. Lipp on kujundatud lasteaia logo värvides ja elementidega.
 Soovime kujuneda arvestatavaks praktikabaasiks eelkoolipedagoogikat ning õpetaja abiks õppijatele. Hetkel on praktikalepingud olemas Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Tartu Ülikooliga ning mentorikoolituse läbinud 2 õpetajat. Oleme avatud tulevastele pakkumistele, et saada tagasisidet oma tegevuse kohta, meelitada noori õpetajaid maapiirkonda ning propageerida oma asutust.
 Soovime võimaldada lastele vaiksema ja rahulikuma õpikeskkonna hoides laste arvu vanemates rühmades samal tasemel mis sõimerühmas. Seetõttu oleks lasteaeda vajalik juurde luua vähemalt üks rühm, vabad rühmaruumid on selleks olemas.

3.2. ARENDUSSUUNAD PERSONALIJUHTIMISES
 Personali ühistegevusena teeme etenduse – teatri, muusikali vms.
 Käivitame rühmameeskondade ümarlaua, kuhu on kaasatud ka tugispetsialistid ning juhtkond. Eesmärgiks on ümarlauas analüüsida mööduva õppeaasta tegevusi ning eesmärgistada tulevase perioodi rõhuasetusi. Ümarlaud asendab senise kirjalikult esitatava rühma õppeaasta tegevuste analüüsi. Ühiselt pannakse kokku suunavate teemadega vorm, millele ümarlauavestlus tugineb.
 Õpetajate koolitusvajaduste väljaselgitamiseks ning rahulolu tagasiside saamiseks tehakse õppeaasta lõpus kirjalik eneseanalüüs. Antud analüüsile tuginevad ka edasised personali juhtimise valdkonna tegevused. Peale rühmade ümarlauda esitab iga õpetaja kirjaliku eneseanalüüsi etteantud küsimustele tuginedes. Ühiselt töötatakse välja õpetaja eneseanalüüsi vorm.
 Ühtlustame koolitustel käimist ning seome koolitusvajaduste väljaselgitamise rohkem ümarlaudade vestluste ning õpetajate eneseanalüüsidega, et vähendada koolituste sõltumist koolitajate poolt pakutust ning teisalt tagada, et enesetäiendusega tegeleksid kõik õpetajad, mitte ainult teatud aktiivgrupp.
 Hellenurme meeskonnale korraldame kovisioone liitrühmas õpetamise teemal. Käime külastamas ja kutsume külla teiste asutuste meeskondi, kes samuti liitrühmas töötavad. Eesmärgiks on vahetada kogemusi ning arutleda kitsaskohtade ja võimaluste üle.

3.3. ARENDUSSUUNAD RESSURSSIDE JUHTIMISES
 Kaasajastame rühmaruumide amortiseerunud mööbli.
 Rühmaruumide kujundamisel anname edasi lasteaia sümboolikat – garderoobides on rühmaruumi nimedest (Pihlapungad, Pihlalehed, Pihlaõied, Pihlamarjad) lähtuvalt maalitud pihlapuud.
 Lasteaia hoone välisfassaad saab uue värvilahenduse.
 Teeme lasteaeda vee-, liiva- ja savikeskuse.
 Rajame koridoridesse siseterviseraja.
 Saaliga külgneva koridori kujundame Rõngu rahvariide värvides kangaga, et anda edasi kohalikku sümboolikat ning teisalt võimaldada laste tööde näituste ülespanemist. Kanga osas teeme koostööd Rõngu Maanaiste Seltsiga.
 Renoveerime lasteaia õueala vastavalt tehtud projektile.
 Soetame rühmaruumidesse televiisorid, et kasutada paremini ära digitaalset õppematerjali ning vähendada printimiskulusid.
 Paigaldame lasteaia saali esitlustehnika.
 Teeme õuealale pajuvitstest varjualused.

3.4. ARENDUSSUUNAD KOOSTÖÖS HUVIGRUPPIDEGA
 Tugevdame koostööd kooliga järgnevate tegevustega:
1) Iga õppeaasta novembris küsime esimese klassiga alustanud õpetajalt tagasisidet eelnenud kevadel lasteaiast väljastatud koolivalmiduskaartide kohta.
2) Järgmisel aastal esimese klassiga alustava õpetajaga lepime kokku kohtumised koolieelikute grupiga. Muude rahastusvõimaluste puudumisel rakendame
lapsevanemate osalustasu, et kord kuus või kahe kuu jooksul toimuksid koolis eelkooli tunnid, et tagada laste sujuvam üleminek lasteaiast kooli.
3) Kutsume kooliõpilasi lasteaeda külla – esinema, tähtpäevi tähistama, töövarjuks jms.
 Koostöös peredega kutsume igal aastal igas rühmas vähemalt ühe pereliikme lasteaeda rääkima oma tööst või hobist.
 Teeme koostööd ümbritsevate asutustega järgmiste tegevustega:
1) Korraldame Rõngu rahvamajas lasteaia üritusi ning aitame kaasa piirkonna lastele teatrietenduste korraldamisel;
2) Kord aastas käivad Rõngu lasteaia lapsed Rõngu hooldekodus esinemas.
3) Kõikide laste poolt tehakse hooldekodu inimestele igal aastal jõulukaardid.
4) Muusikatundide raames käib koolieelikute rühm igal aastal Pillimuuseumis.
5) Rühmaõpetajad organiseerivad kord arengukava perioodil oma rühmaga käigu Rõngu kirikusse.
6) Pihlaõite ja Pihlamarjade rühmad käivad kord aastas Rõngu raamatukogus külas.
7) Kutsume külla politseinikud.
8) Lastele tutvustatakse Päästekomando tegemisi. Rühmaõpetajad organiseerivad kord arengukava perioodil laste külaskäigu päästekomandosse.
9) Hellenurme rühm külastab lähedal asuvat Vesiveskit.
10) Hellenurme rühm käib esinemas Hellenurme hooldekodus.
 Käivitame lasteaia saalis beebiringi, et toetada laste arendustegevusi, levitada tervislikke eluviise ning anda kasvatusnõuandeid juba varasest east alates.
 Tutvustame lasteaia tegemisi laiemale kogukonnale läbi lasteaia kodulehe ning vallalehe artiklite.
 Kuulutame välja lasteaia maskoti konkursi. Selleks ootame nii lasteaiaga seotud huvigruppide kui ka laiema avalikkuse häid ideid.

3.5. ARENDUSSUUNAD ÕPPEKASVATUSPROTSESSIS
 ELIIS infosüsteemi järjepidev kasutamine kõikides rühmades, lapsevanemate suunamine.
 Lasteaia õppekava arendustegevus: väärtus- ja töökasvatuse sisseviimine, ainekavade koostamine.
 Infotehnoloogiliste vahendite järjepidev integreerimine õppeprotsessi (tahvelarvutid, hariduslikud robotid jms).
 Osalemine projektides ja nende kaudu lasteaiale lisaväärtuse loomine igasuguses tähenduses (teadmised, oskused, kogemused, materiaalne väärtus).


ANDMEKAITSE 

Rõngu Lasteaed Pihlakobar andmekaitsespetsialist

Kaisa-Karoliina Kokk

kaisa.kokk@elva.ee; telefon +372 7309893 

Andmekaitsespetsialisti poole võib inimene pöörduda kõigis küsimustes,

mis on seotud selles asutuses või ettevõttes tema isikuandmete töötlemisega.

Andmekaitsespetsialist esindab isikuandmete töötlejat suheldes Andmekaitse Inspektsiooniga. 

Rõngu Lasteaed Pihlakobar andmetöötlustingimused ehk privaatsuspoliitika

Privaatsuspoliitika annab ülevaate, kuidas Rõngu Lasteaed Pihlakobar (edaspidi lasteaed) kui Elva Vallavalitsuse hallatav allasutus kasutab ja hoiab oma tegevuse käigus saadud isikuandmeid.

Lasteaed lähtub põhimõttest, et tema tegevus on avalik ning igaühel on õigus tutvuda asutuse töö tulemustega ja avalikustamisele kuuluvate dokumentidega lasteaia veebilehe või dokumendiregistri vahendusel.

Selliste dokumentide ja muus vormis teabe väljastamine, mida avalikes registrites ei avalikustata, otsustatakse konkreetse teabenõude alusel. 

Isikuandmete töötlemise alused

Isikuandmed on mistahes andmed, mis võimaldavad isiku tuvastada. Isikuandmete töötlemine on mistahes isikuandmetega tehtav toiming.

Lasteaed töötleb isikuandmeid seoses avalike ülesannete täitmise või teabenõuete lahendamisega. Seejuures lähtutakse peamiselt isikuandmete kaitse seadusest (edaspidi IKS), avaliku teabe seadusest (edaspidi AvTS), asutuse sisemise tegevuse korraldamiseks kehtestatud õigusaktidest ja alates 25.05.2018 isikuandmete kaitse üldmäärusest.

Töökorraldusega tagatakse, et isikuandmete töötlemisel riivatakse isikute eraelu puutumatust võimalikult vähe. 

Juurdepääsupiirangud ja dokumentide säilitustähtajad

Lasteaeda saabunud dokumendid registreeritakse lasteaia dokumendiregistris Amphora.

Kui lasteaiale esitatud dokument sisaldab isikuandmeid, millele avaliku juurdepääsu võimaldamine ei ole seaduse alusel lubatud, kehtestab registri täitja sellele juurdepääsupiirangu. Dokumendiregistris kuvatakse pöördumise registriandmed, sealhulgas saatja/saaja nimi (avalikus vaates – eesnime ja perekonnanime esitähed). Tundlikuma sisuga dokumendi pealkiri näidatakse üksnes dokumendi liigina (avaldus, teabenõue, vaie). Avalikus vaates dokumendi sisu ei avalikustata. Kui pöördumises on märgitud, et tegemist on avaliku kirjaga, avalikustatakse see dokumendiregistris koos saatja nimega.

Teabenõude saamisel vaadatakse üle, kas küsitud dokumendi saab osaliselt või täielikult välja anda. Kindlasti kaetakse kinni isiklikud kontaktandmed, nagu aadress, e-posti aadress või telefoninumber (v.a juhul, kui isik peab kirjavahetust juriidilise isiku või asutuse esindajana). Muus osas sõltub juurdepääsu kohaldamine dokumendi sisust. Võimalikud juurdepääsupiirangute alused on toodud AvTS §-s 35.

Juurdepääsupiirangute kui ka dokumentide säilitustähtaegadega on võimalik tutvuda lasteaia dokumentide loetelus.

Hoolimata juurdepääsupiirangust väljastatakse dokument asutusele või isikule, kellel on otsene seadusest tulenev õigus seda küsida, näiteks kohtueelne menetleja või kohus. Kohtuasjadega seotud dokumentidele kohaldatakse juurdepääsupiirangut vähemalt kohtuasja menetlemise ajaks (AvTS § 35 lg 1 p 19 koos muust seadusest tuleneva sättega). 

Pöördumisele vastamine

Isiku pöördumisele vastatakse tema valitud viisil kas telefoni, e-posti või kirja teel. Olenevalt teema delikaatsusest edastatakse vastus krüptitud või krüptimata e-kirjaga. Kui isik soovib vastust saada tavaposti teel, siis vastatakse talle olenevalt teema delikaatsusest kas liht- või tähtkirjaga. 

Andmete edastamine kolmandatele isikutele haldusmenetluse raames

Kui haldusmenetluse raames tuleb andmeid edastada kolmandatele isikutele, lähtub lasteaed IKS, haldusmenetluse seadusest (edaspidi HMS), AvTS ja muudest õigusaktidest.

HMS järgi on igaühel õigus menetluse igas staadiumis tutvuda lasteaias säilitatavate dokumentidega, mis on haldusmenetlusega seotud. Dokumentidega saab tutvuda üldjuhul lasteaia tööruumides juhtkonna juuresolekul. Lasteaed võib keelata toimiku, dokumendi või selle osaga tutvumise, kui selles sisalduvaid andmeid on seaduse kohaselt keelatud avaldada.

AvTS § 35 lg 1 p 2 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks nii riikliku järelevalve, haldusjärelevalve ja teenistusliku järelevalve menetluse käigus kogutud teabe kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni. 

Isikuandmete edastamine andmekogudesse

Lasteaed edastab andmekogudesse oma tegevusvaldkonnaga seotud andmeid. Kui eraisik soovib teavet, millistesse andmekogudesse lasteaed isikuandmeid edastab, tuleb pöörduda teabenõudega otse lasteaia poole.

Lasteaia andmekogud, sh neis kogutavate andmete koosseis, on registreeritud riigi infosüsteemi halduse infosüsteemis (RIHA), andmekogude põhimäärustega saab tutvuda Riigi Teatajas.

Andmekogudes isikuandmeid sisaldavaid osi avaandmetena ei esitata. 

Asutusse tööle kandideerijatelt kogutavad andmed

Kandideerijal palutakse üldjuhul esitada CV ja haridust tõendav dokument ning konkursi tingimuste korral motivatsioonikiri.

Kandideerimisavaldus registreeritakse lasteaia dokumendiregistris Amphora ja paberkandjal saabunud dokumente säilitatakse vastavalt säilitustähtaegadele, mis on kehtestatud dokumentide loetelus.

Andmete kogumist pedagoogide värbamisel reguleerib Rõngu Lasteaed Pihlakobar pedagoogi vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise kord.

Konkursi korras värbamisest ja valikust tehakse komisjoni protokoll, mida säilitatakse lasteaia ühtse asjaajamiskorra kohaselt.

Kandidaadil on õigus saada teavet värbamise ja valiku käigus tema kohta kogutud andmete ning teda puudutavate otsuste tegemise kohta.

Ametikohale kandideerijate andmeid ei avalikustata teistele kandidaatidele. 

Õigus tutvuda enda kohta käivate andmetega

Isikuandmete kaitse seaduse kohaselt on isikul õigus tutvuda andmetega, mida asutus tema kohta valdab. Selleks on võimalik esitada asjaomasele asutusele teabenõue.