RÕNGU LA PIHLAKOBAR

Õppekava prioriteedid

  1. TERVISEEDENDUS
  2. LOODUSHOID
  3. VÄÄRTUSKASVATUS
  4. RAHVAKULTUUR
  5. TÖÖKASVATUS

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID 2021/2022
Õppeaasta teema:
“FÜÜSILINE JA VAIMNE TERVIS“
Õppeaasta moto:
„TERVES KEHAS TERVE VAIM“
Õppeaasta eesmärgid on seatud nii lapsest kui õpetajast lähtuvalt:
Laps:
1. Laps on projektõppes aktiivne tegutseja, mille käigus ta omandab ja kinnistab uut teavet, oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid.
2. Laps areneb füüsiliselt, vaimselt, sotsiaalselt ja emotsionaalselt ning läbi selle kujuneb tal positiivne minapilt ning arusaam tervise hoidmise tähtsusest.

Õpetaja:
1. Õpetaja kujundab rühma füüsilise ja psühhosotsiaalse keskkonna lapse igakülgse arengu toetamiseks.
2. Õpetaja kujundab läbi projektõppe lastele nii üksi kui koosmängu võimaldava arendava mängukeskkonna erinevate tegevuspesade ja mänguvahenditega lähtudes projekti teemadest ning laste soovidest.
3. Õpetaja loob õppe- ja kasvatustegevusi läbi viies lastele võimalused tervist väärtustava käitumise kujunemiseks ning ühiskonnas üldtunnustatud käitumisnormide ja tavade (viisakus, sõbralikkus, abivalmidus, sallivus ja empaatiavõime, lauakombed, rahvakultuur ja traditsioonid) omandamiseks.
4. Õpetaja teeb koostööd kõikide osapooltega, et laps saaks lasteaias omandatud teadmisi ja oskusi rakendada.

Rõngu Lasteaed Pihlakobar kuulub Tervist Edendavate Lasteaedade (TEL) võrgustikku seega on tervise- ja liikluskasvatus osa lasteaia õppekavast (valdkond Mina ja keskkond ainekavas), mille alusel õppimine ja teadmiste omandamine toimub mängu kaudu ja on lõimitud igapäeva planeeritud tegevustesse. Koolieelne iga on otsustav periood individuaalse tervisekäitumise ja harjumuste kujundamiseks, mis moodustavad edaspidi igaühe elustiili ja panevad aluse kogu eluks.      

Rõngu Lasteaed Pihlakobar prioriteetsed valdkonnad tervisedenduses 2021/2022. õa-l:

1. Lapse tervislike eluviiside kujundamine: toitumine, hügieen, liikumine, vaimne (sotsiaalsed oskused ja kiusamise ennetamine) ja füüsiline turvalisus.

2. Koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali tervise nimel: koostöö erinevate huvigruppidega (Rõngu Keskkool, rahvamaja, valla lasteaiad) ühisüritused, tunnustamine, koolitused; keskkonna analüüs ja parendamine.

Rõngu Lasteaed Pihlakobar 2021-2022. õa Tervise- ja liikluskasvatuse kuuteemad 

 „Ettevaatus on tarkuse ema“  ohutu mängimine õuealal ja liiklemine tänaval, kokkulepped ja reeglid, turvavarustus, helkur

 „Tühi kõht on hea kokk“  – tervislikud (leiva)toidud, lauakombed, isiklik hügieen

 „Õnnetus ei hüüa tullesohud toas (tuli, elekter, terariistad)

„Parem suutäis soolast kui maotäis magedat“ – suu tervishoid

 „Kui tahad liugu lasta, pead ka kelku vedama talvised ohud, abi andmine ja kutsumine

 „Parem aegsasti ette vaadata kui pärast kahetseda  ravimid, kemikaalid

 „Hea ei tule ühelt poolt, kui teine ei tee head“ tunded ja emotsioonid, konfliktide lahendamine, kiusamine (julgus märgata ja sekkuda)

 „Tervis on parem kui rikkus“ – südame tervishoid

Igal hädal oma arst, igal tõvel oma tohter“ – ravimtaimed, putukate, roomajate ohtlikkus inimesele

 „Tulel lai käsi, veel sügavam vagu. –  tule- ja veeohutus, kokkulepped ja reeglid

 „Iga mari pole maasikasmürgised taimed, marjad

 

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID 

2020/2021 õppeaasta teema: “UUS JA VANA KÄSIKÄES“

Õppeaasta moto:

„MIHKLI JA LEENU MÄNGUMAAL ROBOTIGA SÕBRAKS SAAN“ 

Õppeaasta eesmärgid on seatud nii lapsest kui õpetajast lähtuvalt:

Laps:

  1. Laps on aktiivne mängima erinevaid mänguliike nii vana- kui kaasaegsete mänguvahenditega, mille käigus omandab ja kinnistab uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid.
  2. Laps on projektitegevustes aktiivne osaleja (teeb valikuid ja otsustab, lahendab probleeme, uurib, avastab ja katsetab) toetudes IKT-vahenditele.
  3. Laps tutvub eesti rahvakultuuriga läbi tähtpäevakombestiku, lugemispalade, rahvamängude jm kaudu, õppides hoidma ja väärtustama rahvakultuuri traditsioone.

Õpetaja:

  1. Õpetaja loob lastele nii üksi kui koosmängu võimaldava arendava mängukeskkonna erinevate tegevuspesade ja mänguvahenditega (sh looduslik materjal), lähtudes projekti teemadest ning laste soovidest. Tutvustab eri mänguliike, vajadusel juhib ise mängu ning võtab rolle.
  2. Õpetaja loob lastele hariduslike robotite ja muu kaasaegse tehnoloogia abil arendava õpikeskkonna, võimaldades lapsel läbi mängu ja projekti õppetegevuste maailma ise avastada ja kogeda, teha valikuid ja otsustada (areneb oskus lahendada probleeme, saavutada soovitud tulemus, luua ja teostada ideid, kujunevad digipädevuse alusoskused).
  3. Õpetaja loob õppe- ja kasvatustegevusi läbi viies ning igapäevaelus lastele võimalused tutvuda eesti kombe- ja kultuuriruumiga ning rahvakultuuriga (rahvalaulud, rahvakalendri tähtpäevad, muinasjutud, muistendid, mõistatused, vanasõnad, rahvamängud, -tantsud, -pillid, -kunst jm) ning teeb kõik selleks, et lapsed õpiksid rahvakultuuri traditsioone hoidma ja väärtustama. Rahvuslikke elemente kasutatakse mängu-, õpi- ja töökeskkonna kujundamisel.

 

Rõngu Lasteaed Pihlakobar kuulub Tervist Edendavate Lasteaedade (TEL) võrgustikku, seega tervist väärtustav „pihlamari“ (laps, töötaja, lapsevanem):

  • hoolib enda ja teiste tervisest ja viibib lasteaias tervena;
  • on eeskujuks ja innustab ka teisi tervisliku eluviisi põhimõtteid järgima: igapäevane värskes õhus aktiivne liikumine ja õppimine, tervisliku toidu söömine, positiivset suhtlust soodustav käitumine, töö/õppimise ja puhkuse tasakaalu hoidmine;
  • suunab kaaslasi tegema valikuid, mis õpetavad teda oma tervist hoidma ja head enesetunnet saavutama

Sellest õppeaastast peale hakkavad igas rühmas tegutsema Mihkel ja Leenu. Need on iga rühma oma nukud, kelle kaasabil lapsed maailma avastavad.

2020/2021 ÕPPEAASTA KUUTEEMAD

September

01.09–02.10 – „Karjapoiss Mihkli lõbus sügis” – aedviljad, metsamarjad ja seened, viljad puudelt põõsastelt, nende säilitamine ja hoidistamine, mihklipäeva kombestik; laste tööd vanasti; inimese ja looduse valmistumine talveks

„Ettevaatus on tarkuse ema“  ohutu mängimine õuealal ja liiklemine tänaval, kokkulepped ja reeglid, turvavarustus

Oktoober

05.–30.10 – „Karjatüdruk Leenu sügisesed talutööd“ – koduloomad ja -linnud (järglased), nende eest hoolitsemine, erinevad saadused; laste tööd vanasti; vanaaegsed hooned; lindude ränne, ilmastik; kolletamispäeva matk

Tühi kõht on hea kokk“  – tervislikud (piima)toidud, lauakombed, isiklik hügieen

November

02.–27.11 – „Mihkli ja Leenu toredad toimetused kambris“ –  pere (hoolivus ja armastus) ja kodu (vanaaja elamu); vanaaja mängud ja mänguasjad; hingedepäeva kombestik, isade tööd ja tegemised; mardi- ja kadripäeva kombestik

„Õnnetus ei hüüa tullesohud toas (tuli, elekter, terariistad)

Detsember

30.11.–31.12 – „Mihkli ja Leenu harras pühadeootus“ – jõuluootus, päkapikud, advendiaeg; nigulapäeva matk; toomapäeva kombestik; vanaaja jõulukombed (tubade ehtimine, jõulutoidud, -mängud, -sandid ja jõuluvana); jõulud

 „Parem suutäis soolast kui maotäis magedat“ – suu tervishoid

Jaanuar

04.–29.01 – „Mihkel ja Leenu metsarahval külas“ – kolmekuningapäeva kombestik; metsloomad ja -linnud talvel; ilmastik (riietus); taliharjapäeva matk

„Kui tahad liugu lasta, pead ka kelku vedama talvised ohud, abi andmine ja kutsumine 

Veebruar

01.0226.02 – „Mihkli ja Leenu kullakallis kodutare“ –kodukoht, erinevad asutused ja hooned, vastlapäeva kombestik; kuulsad eestlased, Eestimaa rahvussümboolika, -toidud; lasteaia sünnipäev (05.02), sõbrapäev

Parem aegsasti ette vaadata kui pärast kahetseda  ravimid, kemikaalid

Märts

01.03–02.04 – „Mihkel ja Leenu tervitavad tsirgukesi“ – linnukeste saabumine (linnuliigid, pesitsuspaigad), kevade tundemärgid; tsirgupäeva ja lihavõttepühade kombestik

„Hea ei tule ühelt poolt, kui teine ei tee head“ tunded ja emotsioonid, konfliktide lahendamine, kiusamine (julgus märgata ja sekkuda)

Aprill

05.–30.04 – „Mihkli kevadised askeldused“ – aiatööd ja muud toimetused õues; karjapoisi töö vanasti; jüripäeva kombestik ja matk

Tervis on parem kui rikkus“ – rahvusvaheline südamenädal

Mai

03.–28.05 – „Leenu punub õiepärga“ – kevad- ja suvelilled, puud ja põõsad kevadel; ema - kodusoojuse looja, armastus ja hoolivus, emade tööd ja tegemised

 Igal hädal oma arst, igal tõvel oma tohter“ – ravimtaimed, putukate ohtlikkus inimesele

Juuni

31.05–30.06 – „Mihkel ja Leenu koduõue mängumaal“ – vanaaja mänguasjad ja mängud, õuetegevused vee, liiva ja muu loodusliku materjaliga

Tulel lai käsi, veel sügavam vagu. –  tule- ja veeohutus, kokkulepped ja reeglid

August

02.–31.08 – „Mihkel ja Leenu marjamaal“ – erinevad marjasordid, hoidistamine; ravimtaimed

Iga mari pole maasikasmürgised taimed, marjad